Lühidalt: e-kursuse loomine algab õpieesmärkidest, mitte videost ega platvormist. Kõigepealt pannakse kirja, mida õppija pärast kursust oskab, siis jagatakse sisu lühikesteks mooduliteks, tehakse iga mooduli jaoks video ja tekst, lisatakse küsimused ning pannakse kõik e-õppe keskkonda. Enne kõigile avamist katsetatakse kursust väikese grupiga.
1. Pane kirja õpieesmärgid
Kirjuta iga eesmärk lausena: „Pärast kursust oskab töötaja …“. Kasuta tegusõnu, mida saab kontrollida: täita, valida, selgitada, leida, vältida. „Teab ohutusnõudeid“ on liiga üldine, „oskab valida töö jaoks õiged isikukaitsevahendid“ on kontrollitav.
Kui eesmärgid on paigas, on kursuse ülesehitus pool tehtud: iga eesmärk on üks moodul või üks video.
2. Tunne oma õppijat
Täiskasvanu õpib siis, kui ta näeb, milleks teadmine talle vaja on. Selgita enne sisu kirjutamist välja:
- kes õppijad on ja mida nad juba oskavad;
- kus ja millal nad kursust läbivad: arvutis kontoris, telefonis tootmissaalis, kodus;
- mis keeli nad räägivad;
- kui palju aega neil korraga on.
3. Jaga sisu moodulitesse
Üks moodul vastab ühele küsimusele või õpetab üht oskust. Mooduli sees on tavaliselt lühike video (2–6 minutit), mõni lõik teksti või tabel ning paar küsimust. Mitu lühikest moodulit on parem kui üks pikk, sest õppija saab läbida kursust osade kaupa ja hiljem vajaliku koha kergesti üles leida. Vaata ka: mikroõpe ja lühikesed koolitusvideod.
4. Kirjuta stsenaariumid ja tekstid koos ekspertidega
Sisu teab ettevõtte ekspert. Kursuse looja ülesanne on teha see õpitavaks: lühikesed laused, näide enne teooriat, üks mõte korraga. Video jaoks kirjutatakse stsenaarium, kus on kirjas nii pilt kui ka tekst. Mall ja näidis on postituses koolitusvideo stsenaarium.
5. Tee videod ja materjalid
Vali iga mooduli jaoks sobiv vorm:
- esineja kaameras – sissejuhatus, kontakt, põhjendused;
- tööolukord ja lähivõtted – töövõtted, seadmed, protsessid;
- ekraanisalvestus – tarkvara ja infosüsteemid;
- graafika ja animatsioon – skeemid ja olukorrad, mida ei saa filmida;
- tekst ja tabel – info, mida tuleb hiljem üles otsida.
Filmi mitme mooduli videod ühel võttepäeval: see on kõige suurem kokkuhoid.
6. Lisa küsimused ja pane kursus e-õppe keskkonda
Iga mooduli lõppu 1–3 küsimust, mis kontrollivad õpieesmärki, mitte detailide meeldejätmist. Hea küsimus kirjeldab olukorda töölt ja küsib, mida õppija teeks. Seejärel pane kursus e-õppe keskkonda, näiteks Moodle’isse, ja seadista, et järgmine moodul avaneb eelmise läbimisel. Täpsemalt: kuidas viia koolitusvideo e-õppe keskkonda.
7. Katseta ja uuenda
Enne kõigile avamist lase kursus läbida 3–5 inimesel sihtrühmast. Küsi, kus nad jäid toppama, mis jäi arusaamatuks ja kui kaua läbimine võttis. Paranda ja ava siis kõigile.
Kursus ei ole kunagi päris valmis: protsessid ja tooted muutuvad. Kui iga moodul on eraldi, vahetad ainult muutunud osa. Hoia stsenaariumid ja projektifailid alles, siis on uuendamine kiire.
Kui palju aega e-kursuse loomine võtab
See sõltub moodulite arvust, ekspertide ajast ja sellest, kui palju on vaja filmida. Lihtne videosari valmib meil tavaliselt 4–6 nädalaga. Suurema e-kursuse ajakava pannakse paika pakkumises, sest kõige rohkem aega võtab sageli sisu kokkuleppimine ja kinnitamine ettevõtte sees.
Mis vahe on e-kursusel ja koolitusvideol?
Koolitusvideo on üks video ühe teema kohta. E-kursus on terviklik õppeprogramm, kus mitu videot, teksti, küsimust ja ülesannet on järjestatud mooduliteks e-õppe keskkonnas ning õppija läbimine on jälgitav.
Millist e-õppe keskkonda kasutada?
Seda, mida su ettevõte juba kasutab või mida õppijad kergesti kasutavad: Moodle, mõni muu e-õppe keskkond, SharePoint või siseveeb. Videod ja subtiitrid antakse üle tavaliste failidena, mis sobivad igasse neist.
Kas e-kursuse saab teha olemasolevast klassikoolitusest?
Jah, aga mitte loengut lihtsalt filmides. Klassikoolituse kava on hea lähtepunkt: sellest tulevad õpieesmärgid ja teemad, mis jagatakse lühikesteks mooduliteks. Arutelu ja harjutamise osa võib jääda klassi.
Vaata ka: koolitusvideod ja e-kursused ning koolitusvideo või klassikoolitus: millal kumb.